Teave meediale
Tänapäeva digiajastul on lastel ja noortel juurdepääs tohutule hulgale teabele, kuid paljudel neist puuduvad oskused seda analüütiliselt ja kriitiliselt hinnata, leiavad eksperdid.
Eesti on leidnud sellele küsimusele eduka lahenduse, tuues programmeerimistunnid koolidesse juba varasest east alates.
„See arendab lastes kriitilist mõtlemist, mis on väga vajalik oskus. Tänapäeval, mil äärmiselt suur osa kõikvõimalikest protsessidest toimub eelkõige virtuaalses keskkonnas, mõistavad need, kes oskavad programmeerida, kõige paremini põhimõtteid, mille järgi ‚asjad toimivad‘,“ selgitab Rīga Stradiņši Ülikooli kommunikatsiooniteaduste osakonna dotsent Ilva Skulte.
Digiajastu on mõjutanud peaaegu kogu ühiskonna meediatarbimise harjumusi – kasvab vajadus kiirema infoliikumise ja pideva suhtluse järele.
Kui kuni 24-aastased noored, nn „diginatiivid“, kasutavad virtuaalset meediat pigem ideede elluviimise, meelelahutuse ja suhtlemise vahendina, siis vanema põlvkonna, „digiimmigrantide“, vajadused on palju praktilisemad. Need erinevad lähenemised meediumile tekitavad põlvkondade vahel sageli „digilõhe“.
„Tänapäeva lapsed on, võib öelda, sündinud oskusega virtuaalse keskkonnaga suhelda. Uued tehnoloogiad aitavad neil arendada kujutlusvõimet ja loovat mõtlemist ning nad oskavad kasutada kõiki tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Võib julgelt öelda, et internet ja digitehnoloogiad saavad tulevaste põlvkondade juhtivaks meediumiks,“ ütleb Skulte.
Samal ajal soodustavad vanema põlvkonna kaasamist digiajastusse uusimad rakendused ja mobiilseadmed.
„Need justkui ‚tallavad raja‘ ja muudavad protsessid vähem kogenud internetikasutajate jaoks lihtsamaks, tehes teatud toiminguid nende eest. Seetõttu on viimasel ajal üha kasvanud internetikasutajate arv üle 50-aastaste seas,“ selgitas SIA „Inbokss“ juhatuse esimees Andris Griķis.
Üldiselt tähendavad sellised arengud, et traditsiooniline meedia – televisioon, raadio ja ajalehed – kaotab järk-järgult oma publikut, sest ei suuda enam rahuldada selle nõudmisi kaasatuse, reageerimiskiiruse ja dünaamika osas.
„Augusti lõpus hindas uuringufirma ‚eMarketer‘, et tänavu veedavad USA elanikud esimest korda internetis rohkem aega kui televiisorit vaadates. Sarnaseid seoseid võib täheldada ka Lätis – internetiühenduse kättesaadavuse paranedes kasvab järk-järgult ka selle kasutajate arv. ‚TNS Digitali‘ andmetel oli tänavu kevadel 73% Läti elanikest eelneva kuue kuu jooksul kasutanud võimalust ülemaailmsele veebile juurde pääseda. Arvan, et ‚nutikate‘ mobiilseadmete leviku ja inimeste sooviga mitte telerteenuste eest üle maksta see näitaja ainult kasvab,“ usub Griķis.
Eksperdid on ühel meelel, et koolide õppekavad ja õpetamismeetodid peavad uusimate suundumustega sammu pidama. Eriti tuleb arvestada, et enamik õpetajaid kuulub „digiimmigrantide“ põlvkonda, mistõttu võib neil olla raske noorte kiirete reaktsioonidega sammu pidada ja vajalikku dünaamikat hoida.
„Meie noorte konkurentsivõime säilitamine globaalsel tasandil peab olema riiklikul tasandil otsustatud prioriteet. Hea, et palju tähelepanu pööratakse elukestvale õppele ja vanema põlvkonna koolitamisele mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel, kuid peame mõtlema, kas meie haridussüsteem – nii koolid kui ka ülikoolid, kus koolitatakse uusi õpetajaid – vastab digiajastu nõuetele,“ analüüsib Griķis.
„Inbox.lv“ on juba üle kümne aasta olnud Läti suurim multifunktsionaalne portaal, mis pakub oma kasutajatele laia teenuste valikut – alates e-posti ja failijagamisteenustest kuni meelelahutuseni: mängud, võimalus oma fotosid üles laadida ja jagada jne. TNS-i viimastel andmetel on „Inbox.lv“-l üle 806 tuhande aktiivse kasutaja ning juba neljandat aastat järjest kuulub „Inbox.lv“ Läti kõige armastatumate brändide TOP3-sse.
Lisateave:
Tija Ezeriņa
projektidirektor, Public ID group
M: 29719893
E-post: tija.ezerina@publicid.lv
