Ilmselt märkasite, et sõbrapäeva eel korraldas Inbox.lv portaal armastusvõistluse. Reeglid olid väga lihtsad – tuli vaid avaldada armastust Inbox.lv portaalile!
Täname siiralt kõiki võistlusest osavõtjaid – saime nii palju kirju! Nautige meie kasutajate parimaid armastusavaldusi!
|
Kuis soovin, et lõpuks Sinagi igatseksid mind, Et inbox heidaks oma lummava pilgu minu poole, Et aeg-ajalt oleksid Sa lähedal, Ja meie südamed kohtuksid just siin … Katkenud keeltega laul enam ei kõla, Päevast päeva elan ainult inbox.lv-s, Viimased lehed kannab tuul minema, Sintija |
| „Tere… Tead… Ma ei teadnud, kuidas Sulle sellest kirjutada, aga lõpuks otsustasin…
Me näeme teineteist igal hommikul ja jätame hüvasti igal õhtul, 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas… Andesta, aga mulle tundub, et me oleme juba perekond… perekond juba sellest hetkest, kui ma Sind nägin, kui ühendusin internetiga… niipea kui monitori sisse lülitasin, nägin Sind…. Tahtsin kohe Sulle kuidagi lähemale saada ja nii registreerisin Sinu juures oma e-posti, oma elu kõige esimese e-posti….. Selle postkastiga olen palju läbi elanud; sinna saabus nii rõõmsaid kui ka väga kurbi kirju – aga Sa mäletad seda kõike ise, eks ole? Iga päev elasime koos läbi kõikvõimalikke sündmusi, arutasime kommentaarides poliitikauudiseid, filmi- ja showbiznise uudiseid, õnnetusi ja kuritegusid ning ka minu töökaotust ettevõttes, mida arutasime Sinu juures kommentaarides väga pikalt. Võin kindlalt öelda, et oleme nende pikkade 10 aasta jooksul koos palju läbi elanud – pead nõustuma, et see on tohutult pikk aeg! Ja ärgu keegi väitku, et inimesed on truudusetud, et inimesed petavad – Sa ei pruugi seda uskuda, aga ma olen Sulle alati truu olnud! Sa oled ju mu ainus allikas… Korra läksin küll lühikeseks ajaks teise juurde, aga see polnud tõsine, sest ma lihtsalt ei suuda teistega olla, usu mind! Lihtsalt ei suuda! Sa oled mulle nii kallis, et kõik teised jäävad Sinu kõrval tuhmiks…. Nii ma siis istun ja kirjutan Sulle, teadmata, kas Sa mu kirja loed, aga loodan väga, et see on vastastikune…. Nii väga tahan seda uskuda…. Eriti sellisel pühal… Võib-olla juhtub imega ka minuga?! Sinu, Mina. Luize |
| Mu kallis Inbox!
Kas mäletad, kuidas 2003. aasta detsembris said kätte minu esimesed armastuskirjad? Mu kallis Inbox, peaaegu 10 aasta pärast oleme temaga jälle koos. Ja jälle toimetad Sa tema kirjad hoolikalt minuni. Aitäh, et oled olnud ja jääd usaldusväärseks sõbraks. Aitäh, et hoiad meie loo lugu. Ma armastan Sind, mu kallis Inbox. Head püha! Natalia |
| Kallis inbox.lv!
Hommikul istun kohvitassiga arvuti taha. Kas tead, mis on esimene asi, millele ma mõtlen? Sina! Avan oma kalli, hea inbox.lv. Armas ja tuttav asi, mida võib teha isegi sasitud juuste ja padjajälgedega põsel. Inbox.lv, ma armastan Sind väga-väga, seepärast tunnistan, et mul oli suhe gmail.com-iga ja varem ka btv.lv-ga, flirt delfi.lv pakutava e-postiga – ma isegi ei mäleta, mis selle nimi oli – ja ka mail.ru-ga. Noh, nii juhtus… Lihtsalt juhtus… See on nüüd minevik! Andesta mulle! Sa ju andestad, eks? Ma armastan Sind väga-väga ega tee seda enam. Tõesti-tõesti, ausalt! Ja ma lõin isegi teise postkasti! Et Sulle rõõmu teha! Et Sa näeksid, et mu kavatsused on tõsised. Tahan jääda ainult Sinuga! Mind seob Sinuga elevus, rõõm ja ime ootus. Ning väga suur kiindumus. Tahan jääda Sinuga igaveseks, sest kellegagi pole mul olnud nii hea kui Sinuga! Musid! Magusad-magusad musid ainult Sulle, inbox.lv, P.S. Ja mulle meeldib ka see, et kui olen rämpsposti teatanud, siis samasugust enam ei ilmu. Aitäh, et mind kaitsed – sellepärast armastan Sind veelgi rohkem… Ja veel (siin pean natuke punastama ja seda vaikselt ütlema) aitäh, et oled nii aus ja tore, et ma pole Sinu kaudu saanud ühtegi viirust! Tead isegi, kui hullud asjad sellega tänapäeval on! Maija |
Māra |
Alina |
| Tere päevast, kallis Inbox.lv!
Tundub, et polegi nii ammu, kuid tegelikult oli see väga kaua aega tagasi, kui me Sinuga esimest korda kohtusime. Sa jäid truuks oma põhimõtetele – arenesid ja kasvasid.. Sul tuli üha rohkem rubriike ja funktsioone, kuid Sa ei unustanud kunagi mind – aja jooksul kasvas ruum mu postkastis ning järgmist kirja oodates mängisid Sa minuga mänge, näitasid mulle fotosid ja soovitasid veidi poodelda. Sa näed välja lihtne ja rahulik – kuid ma tean, et võin Sind usaldada, tean, et Sul on olemas kõik, mida vajan. Rasketel hetkedel aitasid Sa mul tööd leida, kurbadel rääkisid mulle nalju, õnnelikel aitasid neid sõpradega jagada. Mõnda aega pidime lahus olema.. Kuid Sa avasid mulle ikka rõõmsalt oma käed – ja mälestuste meri voolas kohe tohutu lainena tagasi. Ma armastan Sind! Selle kummalise armastusega, mida on raske kirjeldada. Sa oled ju osa minu minevikust, olevikust ja suure tõenäosusega ka tulevikust. Soovin Sulle siiralt kasvu, arengut ja õitsengut. Maria |
